Maimu ja Laine alustavad

Maimu ja Laine on kaks eakat vanaprouat, kes elavad Mustamäel. Siin on nende seikluste neli esimest osa. Ilmumise järjekorras.

1.OSA (ilmunud 30. jaanuar)

Nõmme Keskuse sularahaautomaadi juures. 

MAIMU (pistab kaardi masinasse): Ei tea, mis see kardula kilo ka turul nüüd on?

LAINE: Ega ta nüüd rohkem küll ei ole, kui eelmisel nädalal.

MAIMU: Nojah. Aga ma võtan ikkagi rohkem välja. Raadiost räägib koguaeg sellest Trumpist…

LAINE (suurest imestusest): Mis sa nii palju siis võtad?! Kogu penss ju. Hull peast või?

MAIMU: Mina enda raha küll siia masinasse ei jäta! Trump keelas seal ju need mustad ära. Varsti need ronivad siia. Nad ju ainult varastavad. Teevad masinaga naksti ja ongi minu raha läinud. Viin raha parem panka. Seal on turvamehed!

2. OSA (ilmunud 14. veebruar)

Mustamäel, Szolnoki bussipeatuses:

MAIMU: “Kuramus küll! Buss jääb jälle hiljaks. Vanasti sai ikka bussi järgi kella sättida…”

LAINE: “Mis sa plärad?! Pole need bussid kunagi õigel ajal tulnud. Ei talongi ega ka krooni ajal. Mis see euro aeg neist siis ka parem on?”.

MAIMU: “No ma räägin. Häbematud on need seal!”

LAINE: “Kes sul häbematud on?”

MAIMU: “No need seal Toompeal ikka! Mul jäi Prillitoosi korduse lõpp nägemata… Nüüd on kindlasti ka need paremad kardulad turult juba ära võetud. Sama hästi võin otsa ümber keerata ja koju minna!”

LAINE: “Eks sa siis mine! Sa ostsid ju eelmine kord terve sületäie neid kartuleid. Isegi mina pidin neid tassima. Vaevalt sul kõik otsas on?!”

MAIMU: “Aga mis see sinu asi on?!”

LAINE: “Ei olegi. Ma niisama mõtlesin…”.

Kerge paus.

 MAIMU: “Ostsin eila endale poest uue… selle… külmutuse. Sealt euronikust. Villu tõi ära. Nüüd on all neli sahtlit. Andsin kõik moosid lastele ära. Panen kardulad sinna. Kaks sahtlit on veel tühjad”.

LAINE: “Hulluks oled läinud või?! Sa paned kartulid sügavkülma?”

MAIMU: “Nojah noh. Kõik ju teevad neid startäppe ja idusid…”

LAINE: “Misasja? Mida sa plärad?”

MAIMU: “See Ossinov pani ju alkoholile sellise hinna, et mine või hulluks. Villu mõtleb isegi joomise maha jätta. Ma mõtlesin siis, et teen ka selle idu ikka ära. Hakkan keldris vanas pesumasinas ise kärakat tegema. Kartulist. Vot! Nagu Breznevi ajal! Säh sul idu, Oss!”

3. OSA (ilmunud 16. veebruar)

Tallinna Bussijaamas

MAIMU: “Issand jumal! Vaata, ongi Siim Kallas!”

LAINE: “Mis sa karjud!? Kõik ju nüüd kuulsid seda! See on viimane kord, kui ma sinuga kuhugi tulen! Vaju või häbi pärast maa alla…”

MAIMU: “No ja mis siis!? Las kuulsid! Ega mul pole häbi teistega enda kaunist häält jagada…”

Väike paus

MAIMU: “Huvitav, mis ajast saksad bussidega on hakanud sõitma? Neile sobivad ju ainult need läikivad tõllad. Bemud ja need noh…”

LAINE: “… mersud? Ei tea jah… Äkki sai raha otsa?”

MAIMU: “Mine sa tea jah… Loopis oma need miljonid tuulde, mis ta kunagi ära nihverdas. Oleks siis võinud natuke mullegi anda. Sellise äri värginduse oleks turul püsti pannud. Odavalt kardulaid ostnud ja kallimalt maha müünud!”

LAINE:”Ah mine sa ka oma jutuga!”

Väike paus

LAINE: “Aga vaata kui nukralt ta seal istub! Mitte keegi ei julge tema juurde istuma minna.”

MAIMU: “Äkki ta haiseb? Nagu meie Villugi ju, kui on paar päeva võtnud… Tead, ega maailmas ongi ainult kahte sorti inimesi, kelle kõrvale keegi ei istu. Prükkarid ja poliitikud!”

LAINE: “Ei tea jah. Sul on vist õigus. No vaata! Rahvast nagu murdu, aga tema ümbert oleks nagu vikatiga võetud.”

MAIMU: “Jah, ega see poliitiku elu pole mingi meelakkumine. Varem või hiljem keerad mingi jama kokku. Siis jääd elu lõpuni üksikuks!”

LAINE: ” Tõsijutt! Keegi peaks koolides lastele ka sellest rääkima. Siis äkki nad ei tahagi kõik poliitikuteks hakata. Lähevad keevitajaks hoopis! Hea ja aus amet! Nagu meie Villugi.

MAIMU: “Jah.. nojah. On mölutatud küll. Mis me seda Kallast siin ikka jõllitame. Meil muudki teha. Hakkame nüüd turu poole vantsima! Ei saa kaua siin persetada. Muidu võetakse jälle kõik need paremad kardulad ära!”

4. OSA (ilmunud 20. veebruar)

Trollis

MAIMU (vaatab mõtlikult ringi): “Tead, ma siin mõtlesin, et hakkan ka mooduks”

LAINE: “Tohoh. Mis rumalus sulle seekord siis pähe lõi?! Tead, ei maksa oma nina igale poole toppida. Nohusse võib niimoodi jääda!”

MAIMU: “Mis nohusse?! Ise sa turtsud ja aevastad koguaeg!”

Hetkeline paus.

MAIMU: “Ma mõtlesin, et ostan sealt Euro-nikust endale selle nuti!”

LAINE: “Hull oled peast või? Mis sa sellega pihta hakkad!? ”

MAIMU: “Soodukaga saab. Ega ma siis mingit parketti sinna sisse ei võta. Seal on ju need äpid ja feissbukid. Äkki…”

LAINE: “Äkki võib püksi tulla! See nutitelefon on üks saatana sigidik, ma ütlen! Raadiost rääkis, et sellega võib selle… selle… nomofoonia saada!”

MAIMU: “Mis? Nohu või?”

LAINE: “Ei! Nomofoonia! See pidi palju hullem olema kui narkomaania. 90% nutide omanikest on see haigus. Parem hakka enne joodikuks!”

MAIMU: “Mis udujuttu sa ajad?! Ega ma Villu…”

LAINE: “No vaata! (osutab inimestele trollis) Kõikidel on siin ju need nutid käes. Nomofoobid! Muudkui hõõruvad neid. Loodavad, et äkki tuleb džinn seest välja ja küsib kolm soovi.”

MAIMU: “Päriselt?”

LAINE: “Jah! Isegi peldikus pidavat käima nendega. Kui sul nii kange tahtmine ajaga kaasas käia on, siis küsi Villu käest pikemat kaablit, saad oma lauatelefoni ka vetsu kaasa võtta ja seda seal hõõruda. Nii kaua, kui hing ihkab! Kui ära kulub, siis mul on mõned kettaga veel talongi-ajast alles!”

MAIMU: “Nonoh! Seda nohu küll saada ei taha. Muidu käi nagu Rein Lang ringi – nina kinni ja prill ninal!”

Advertisements