Neljateistkümnes. Ühiskond.

Eesti on ikka kummaline koht. Ma proovin enam mitte üllatuda. Aga siiski…

Tänane päev (30.05.16):

15:38. Kristiines, Kullerkupu tänaval kõndides kuulsin ma kahekorruselise maja lahtistest akendest valju, tsensuurimata konstantset sõimulaviini. Mille lõpetuseks kõlas hele laks ja mingi raske asja kukkumine. Ma eeldasin, et seekord ei olnud tegu streikiva kineskoopteleka ja selle raevus omanikuga. Numbrikombinatsiooni 112 valisid sõrmed valgel nutiseadmel lausa automaatselt. Tuut. Tuut. Tere!

Kirjeldasin olukorda. Lubati tulla kontrollima. Umbes kümne-viieteist minuti pärast olid sinivalgelased kohal. Ootamatult rünnati nõudliku ja küllaltki range kõneviisiga hoopis mind. Kur**i mendid ma ütlen. Lausa kunsttükk oli neile lõpuks selgeks teha, kelle pärast nad tegelikult sinna kutsutud on. Lisan vahemärkusena, et heledaid lakse kuulsin kuni politsei saabumiseni. Minu hõisked kuidagi asjale selgust saada mõjusid kui vesi külmale kerisele. Kasutuna.
Igatahes. Tumesinistes rõivastes mehed läksid majja. Mina jäin õuele ootama. Möödus minut ja keegi meesterahvas tassiti kättpidi autosse. Kauemaks mul jääda polnud kahjuks aega. Ei tea siiani, mis siis tegelikult toimus…
Haige ühiskond.

18:56. Lõpetan ühe Tallinna lasteaia lõpupeo mänguprogrammi planeeritust varem, kuna tunnen, et ei saa nende käsitlematute lastega enam hakkama. Ei tahagi. Lapsevanemad kiidavad ja ütlevad, et sain hakkama küll. Loodan, et päris hukas tulevik siiski pole… kuni näen tahvlil seda kirja: jkjh
Okei. Ühiskonnaga on selleks korraks vist lõpp.

19:19. Lähenen Kristiine keskuses asuvale LHV pangaautomaadile ja märkan eneselegi üllatuseks, et seal on järjekord! Olgu, käin siis vahepeal peldikus ja loodan, et järjekord vaibub. Jõudes tagasi, näen, et endiselt on keegi seal ees uhkelt oma kodumaise panga pangaautomaadi teenuseid kasutamas. No okei, võin ju oodata ka. Polegi ammu vanu Swedbanki aegu meenutanud. Korraga tunnen, et rivi vist pikeneb. Vaatan üle õla. Nero Urke raisk. Viisakusest noogutame tervituseks. Nero ütleb, et näe, ühiskond on juba niivõrd arenenud, et ka LHV pangaautomaadi taga on järjekord. Pean nõustuma.

Lõpetuseks tsiteeriks Metsakutsut: “Ära mine närvi, ära mine noh! Närv pole pood, kuhu peab minema!”

Advertisements